christmas edition

What a bright time, it's the right time

To rock the night away

Jingle bell time is a swell time

To go glidin' in a one-horse sleigh

Arvasin, et pühendan ühe osa oma blogis siis ka jõuluteemale. Ja nimelt tahan rääkida sellest, miks mulle jõulud ei meeldi.

Üks. Iga aasta satun ma juba novembri alguses täielikule jõulumeeleolule. Mulle meeldivad need tuled, mis tänavalaternaid kaunistavad ja lumi ja mandariinid. Aga nii, kui asi hakkab tõsisemaks minema, näiteks "Kust me see aasta kuuse saame" või " mida sa jõuludeks tahad" või " Meil on hapukapsast puudu, ole hea, mine lippa poodi", siis kaob kogu see vaimustus ära.

Minu arvates võiks need kingid üldse ära jätta, kellele neid ikka vaja on. Kingitakse ju tavaliselt mida täiesti ebavajalikku ja ebapraktilist. Selle asemel võiksid socalled "jõuluvanad" mulle kingile kulutatud raha kätte anda ja öelda " Mine osta endale midagi ilusat". See teeks mu elu palju ilusamaks.

Kaks. Jõuludega kaasneb see kohustus kõik oma vanadtädidonudsugulasedinimesedkedasatead ära külastada. Aga otseloomulikult tuleb ka midagi kaasa võtta ja mis veel hullem: jälle peab sööma. Kõige iroonilisem asja juures on aga see, et igal pool on praktiliselt üksjaseesama söök. Millest võib järeldada, et pole siis ime, et jõulud on ainult üks kord aastas. Kui me sööme 5 päeva järjest meeletustes kogustes sama toitu siis võtab ikka 360 päeva aega küll, et sellest maitsest suus lõpuks lahti saada.

Kolm. Jõulud on ju selle jeesusevõikelleiganessünniasi. Ehk siis, seotud usuga. Aga mille pärast tähistame meie, Eestlased jõule kui ainult 16% meist on usklikud. Peale selle 16% ei seisa ühe usu eest, vaid kõikide, mis meil Eestis leidub. Seega, milleks raisata oma raha ja veel hullem närve jõulude aeg. Täiesti ületähtsustatud.

Neli. Ma tegelikult ei ütle, et ma olen jõulude vastu. Mulle meeldivad need. Aga nagu ma mainisin, siis ainult need tuled. And well, kuuse vastu toas pole ka midagi. Jällegi ainult siis kui mingid säravad litendavad küünlad on küljes, muidu võib selle minupoolest vabalt metsa jätta. Teemast kõrvale... ja nüüd tagasi. Kuid mulle meeldiks kui inimesed võtaksid seda natukene vabamalt ja lihtsalt oleks rahulikult. Kingitusi võib ju kogu aeg kinkida, kui nende tegemisest loobuda ei suuda, miks peab selle jaoks olema 1 päev aastas. Well 2, kui sünnipäevad ka hulka loeme. sellegipoolest.

Viis. Ma juba hakkasin oma arutelu lõpetama, kui meenus, miks veel jõulud suheliselt ebameeldivad on. Kuna ma olen praeguseaja noor inimene, kelle elu sõltub suuresti internetiühendusest, siis pean mainima, et kõige hullemad on need inimesed, kes kirjutavad igale oma kontole "Häid jõule" või mõne muu nõmeda soovituse. Jõulud pidavat olema rahulik ja vaikne familytime, siis mille kuradi pärast kirjutavad inimesed need oma kontodele. Okei, häid jõule veel. Aga LUULETUSED!! tõsiselt. Kas tolle organismi mõistus arvab, et kui keegi jääb jõuluvana ees hätta siis kohe avab supermaagilise interneti ja loeb seda sealt, just tolle inimese kontolt. Ikka ei ole küll nii. Väga vabandan muidugi, kui keegi teeb seda, aga no tõsiselt. Sama mure on muidugi ka aastavahetusega ja sünnipäevadega.

Kuus. Sellegipoolest peaksin ma midagi head ka välja tooma ja seda ma ka teengi. Ainuke hea asi jõulude aeg on kooliskäik. Viimased nädalad on kõik nii jõulumõtteid täis, et õpetajad "kingivad" jõulude puhul lastele paremaid hindeid ja koolis peale päkapikuposti ja piparkookide söömise suurt midagi toimugi. Ja see on kogu selle peavalu kõige parem osa.

Ma nüüd lõpetan. Ja lähen söön mõned kõrbend piparkoogid ja mõtlen, et ma " olen jumala lahe"

Ning.

HÄID JÕULE!!!!!

K.

There's blood in my mouth 'cause I've been biting my tongue all week

I keep on talkin' trash but I never say anything

Kõrvetasin keele ära. Valus oli, kuid sain väärt õppetunni: kuumalt ei tohi asju juua.

Jätkates siis viimasest peatükist.. Asjad loksusid paika. Thank god for that. Nüüd on jälle hea ja rahulik olla. Igavuse peletamiseks peaks küll sudokuraamatu või mingit sedasorti teose muretsema, aga küll jõuab.

Polegi tegelikult nii väga midagi öelda. Mõtlesin lihtsalt, et mõni uuem update oleks väärt aga nüüd hakkan vaikselt mõtlema, et vist siiski mitte. Metsikult tahaks magada, aga pole aimugi, miks ma seda ei tee.

ei. ma ikka arvan, et kell on palju ja nagu ütleb laul " kõik väikesed lapsed nüüd magavad juba. sinagi magama jää" - vot see oli väärt kraam. See oli aeg, kus osati muusikat teha. Isegi mu ema, kes polnud(ja pole seda siiani) just ooperilaulja suutis selle meile ära laulda.

Aga

im out

peace.

K.

So fucking tell me why we couldn't stay

Don't let that feelin' ever go away

Let this memory forever be inside of me

Through every hour of every day

With the company of those friends

We drive on through the night

We're carried by the wheels of armageddon

Jätkuvalt pole asjad veel paika loksunud ja see laev siin hakkab juba vaikselt iiveldama ajama. Aga aega veel on, mitte küll kaua ja küll see asi laheneb.

Tegelikult ma nagu ei teagi, mida ma öelda tahtsin. Pole vist sedasorti kirjutamise tuju.. kahjuks pole üldse mingit sorti tuju viimasel ajal.

Ma ütlen, hea meelega läheks kivi alla peitu.. ja oleks seal natukene pikemalt kui paar päeva.

jah.

Seda ma teengi.

Kõik.

Miskipärast tahan ma väga oma unenäost kirjutada.

Esimene asi, mida ma mäletan on see, et ma tegin pilte mingi poisiga, keda ma muidugi ei tea. Ta oli pikk ja prillidega ja kiilakas. Pea-aegu midagi sellist. Me vist olime armunud. Tegelikult vist mitte, kui ma õigesti mäletan, siis me nägime esimest korda. Igaljuhul tegime pilte selles masinas, kuhu inimesed istuvad sisse ja siis see teeb mitu pilti järjest.
Siis pärast seda midagi juhtus, mingi segane mälupilt on meeles ainult, seletada seda ei oska. Idee poolest oli aga mingi olukord kus keegi varastas pangas raha.
Järgmisel hetkel olin autos. Ma ei tea kes juhtisid. Igaljuhul me sõitsime otsa mingile autole. Nii ebaloogiliselt kui see ka ei kõla, siis me praktiliselt sõitsime sellest teisest autost üle ja avarii oli igaljuhul suur. Ma lendasin läbi esiklaasi ja klaasikilde olid kõik kohad täis. Mitte selliseid suuri vaid hästi hästi pisikesi. Miskipärast oli need mul kurgus ja ma ei saanud hinagata ja ma lihtsalt kõhisin ja mu kurgust tuli neid kilde.
Kui mõtlema hakata, siis me sõitsime otsa nendele varastele, kes panka röövisid. Ma nägin eemal raha.

Seda unenägu polegi nii lihtne seletada, krt.

Igaljuhul ma võtsin sellele raha, aga ma ei olnud ainus kes seda tahtsi. Mingi tüüp oli veel. Ja siis ma hakkasin põgenema. Selle teise tüübi eest.
Mind võtsid peale vana naine ja mees. Nad aitasid mul põgeneda selle teise tüübi eest. Ma andsin neile selle eest ühe selle rahapaki, mis mul oli. Neil oli hea meel selle pärast.

Ja siis mu unenägu lõppes.

See ei tundu midagi erilist, kui see siia kirja panna. Aga ma tean, et see oli midagi imelikku ja väga veidrat.

Sellega siis kõik.

Do you ever feel like a plastic bag
Drifting through the wind
Wanting to start again

NiiNii homies.

Minu õnneks, teie kurvaks olen ma elusalt ja rõõmsalt tagasi.

Alustame siis

Chapter 1
Lennujaam

Ometigi võin ma käsi südamel öelda, et sain oma lennujaama hirmust üle. Tüüpiline mina, et ärme kuula kedagi. AKA mulle öeldi korduvalt, et asi pole nii hull, kui mu fantaasia öelda üritab. Ja need, kes seda tegid ei eksinudki. Tõepoolest oli lasi üks lihtsamaid. Ma arvan, et uue kooli aasta alustamine oli ka raskem kui lennujaamas õige värava leidmine. Aga see selleks.

Chapter 2
Lennukis

Mulle meeldib õhkutõus. See on lihtsalt nii hea ja vabastav tunne. Mulle ei meeldinud seda LAX'is teha, kuna.. see tähendas bye bye USA ja tere-tere külmsombunejaüldsemittemeeldiv Eesti. Selline see elu aga kord on

Chapter3
Inimene(sed)

Meeldiv, meeldiv, meeldiv. Inimesed olid sõbralikud ja elu oli ilus. Ühte teatud inimest igatsen väga-väga.. x 10000. Ehk siis muremõtteid ei hakka jagama, aga life is a facking bitch. Aga üllatus-üllatusm, mind see maha ei murra. Ja nagu we used to say: "Ma saan kõik mis ma tahan, ja kui ei saa, siis järelikult ei tahtnud piisavalt". Ja seda inimest siia ma tahan. Ja mitte vähe

Summary

Kõik oli tore. Tahaks tagasi.

Mis siis veel?!

Eriti ma nagu ei tea. Üksi tunnen ennast. Tahaks tunda kaksi aga ei saa.

Põhimõtteliselt kõik on praegu segaduses mu sees. Kopsud on kuskil kadunud ja magu on seal, kus asub süda. Pean selgusele jõudma, mida ma elult tahan, siis liigub kõik jälle oma kohale

Bulls***

peace.

ooooooohhh, crap!

Mis me teeme kokurentidega?! Tapame nad, jah, just nimelt. Kas või üle laipade aga sellist asja ma ei salli. Nii huvitav kui see ka pole, kuidas ma seekord suutsin nii mõtlematult käituda. Ooh, silly me. Selge, pihtaspõhjas, sain selle endast välja. nüüd hakkas..... parem igaljuhul ei hakanud.

Edasi.

Niisiis, paari päeva pärast on lähek. Ma siis alustan selle tsirkusetuuriga 16ndal. oi seda lõbu. Ma loodan, et ma tulen elusalt ja tervelt sellest välja. Aga nagu keegi mulle korrutab pidevalt ja jätkuvalt "you can do it" oh ys i can i can. Vähemalt loodab.

Oma lennujaama hirmust pole veel aru ja jagu saanud aga eks jõuab. Küll see "mmmmmmmmm exhale,inhale" süsteem aitab, kui ei siis on asjalood päris hullud.

Mis siis veel?

Ma kohe ei teagi. Ei, ma ikka ei saa. Praegu see punkt 1, millega alustasin, häirib.

Kõik.

Ma nüüd lähen keskendun võltsinimeste maailma, kus kõik ei ole hea ja ilus. aka vaatan mõne nõmeda filmi ära.

Jah,

Kõik(x2)

K.

Most days of the year

are unremarkable.

They begin and they end...

with no lasting memories

made in between.

Most days have no impact...

on the course of a life.

Mis ma siis oskan öelda. Plaanid paikas, kõik korras, järgmine nädal minek. Ha-Ha. Hea nali. Kohver puudub, Soomes pole ööbimiskohta ja närv on juba praegu sees. Meeldiv, mis muud.

Aga pole hullu. Nagu ma iga päev vähemalt 1,2,3x ütlen "you can do it baby, i believe in you" Nüüd arvatavasti on aeg hakata seda endale korrutama. God, thats gunna be hard.

Muidu on nagu läänerindel muutusteta ja zero killed. Midagi märkimisväärset pole rajale sattunud ja uusi tuuli ka kuskiltpoolt ei puhu. Aga küll nad jõuavad, kui mitte varem, siis 2012 kindlasti. Siis, kui see golfi hoovus lakkab olemast,liigub vales suunas või mida iganes ta tegema peab, et jääaeg kohale jõuaks. Ootame huviga.

Aga enne 2012 maailmalõppu, loodame, et ka 2010 oskab üllatada. Mitte, et see poleks juba üllatanud aga ma lihtsalt ootan põnevusega, mida uut veel välja suudetakse mõelda. Aga igal juhul see aasta on keegi selle stsenaariumi kirjutamisega väga hästi hakkama saanud. Vähemalt on lõbus romantikutel? thrilleri huvilistel?õudukafännidel?, no kellelgi lugeda. Kuigi..tegelikult olen mina see näitleja ja ka publik. Aga lõbus. Ootame huviga oma eelviimast aastat siin maapeal.

Veel võib ära märkida, et saan varsti 21. Hullumeelne. Põhimõtteliselt enne sünnipäeva võib karjuda, et "Las faking vegas, here i come" .... või siis mitte. Vallutaks alguses ikka mõne kohaliku kasiino. Niisama huvi pärast. Raha on ju vaja kuskile panna.

Ma vaatasin, et keegi ei fallow mu blogi. Ja siis hakkasin mõtlema, et miks ma üldse kirjutan. Aga ma tean, ega ma kaua ei mõelnud, paar aega ainult, et ikka enda jaoks. Kui teistele ei meeldi siis endale meeldib ikka lugeda. Õhtused naljatunnid kuluvad alati marjaks ära.

Et me ära ei unustaks. RAAMATUD!! Viimane raamat jätkuvalt on "Viis inimest keda kohtad taevas", noh kui vene keele õpik ja turunduse alused välja jätta. Nendest raamatutest ma aga kahjuks häid tsitaate ei leidnud. shame on me.

Aga ma nüüd lähen ja teen suust suhu hingamist kõrsikutele ja siis.. seriaali vaatama? Kui isegi teaks..

Aa, homme võidan lototga ka. Mingi viiekas(miljon, yeah) tuleb ära. Lihtne hea shoppingu raha. Ja kui ei võida ega siis pole ka hullu. Shit happens.

Ja muidugi tänane fortune cookie: Life,Karma. Payback is a bitch.

(Annan muidugi ka valikuvõimaluse. Vastavalt soovile)

Bye bye

K.

I don't know what it is they're trying to do to me

Make me into some sick joke

But no one's laughing

And least of all not me

It's hard to laugh as you choke

Piisav, hiljem uuesti!

Cya

K.

Another anchorman is on the tv

He's got that far away and vacant look in his eye

I turn the channel but nothing is changing

The only truth is that everything is a lie

"Käega otsaette, laks"

Ja tuli ära see imeline efekt oma eelmisi postitusi lugedes. Aga ma ometi ei saa midagi muutma hakata, sama targalt ikka edasi.

Igal juhul, St.Patrickust sain ma nüüd tulema. See teeb meele rõõmsaks. Suurem probleem on aga see, et mida oma ajaga peale hakata. Täna näiteks leidsin tegevust - õppisin(nii üllatav kui see ka ei ole) ja käisin K.-ga väljas. Lõbus,tore, armas oli. Nüüd tuleb veel natukene oodata ja siis saab mõneks ajaks eestist eemale, kui hästi läheb. Praegu tundub, et kuskil süsteems on siiski mingi kala. Kus ja kuidas ja kui suur- seda pole veel välja mõelnud, aga kuidagimoodi see eksisteerib. Küll ma selle ära söön(olenemata sellest, et ma kala vihkan).

Okei, pöörame siis pisut tähelepanu ka raamatule, mille ma läbi lugesin viimati (kuna see siin siiski alguspäraselt pidi ju olema blogi a'la "kõik head tsitaadi". Nüüd on see rohkem lobanurk. Again.)

Nii, viimati, eile siis täpsemalt, lugesin raamatu M. Albom "Viis inimest keda kohtad taevas" ja, mis ma oskan öelda. Raamat oli armas. Jah, täpselt, armas. Paar pisarat sai ka poetatud, olenemata sellest et kogu lugu oli ainult 150 lk. Ma ei ütleks, et see tekitas minus eriliselt suuri emotsioone ja tundeid, lihtsalt hea lihtne lugemine vahelduseks. Aga sellegipoolest "thumbs up".

Jaa muidugi kookisin ma sealt välja ka ühed suurepärased tsitaadid, aga.. praegu ma neid ei avalda. Toas on liiga pime, et raamat lahti teha. Niisama ette kujutada ja ritta neid tähti ka ei viitsi seada. Seega järgmine kord.

Cheers!

K.

Vähemalt ma mõtlesin välja, mis ma teha tahan, kahju ainult et seda pole Eestis võimalik teostada. Aga mis teha, ega keegi pole väitnudki, et elu on kerge. Samas aga võiks..

Igaljuhul, reisiplaanid on enamvähem. Ideed ja teooria on paikas, nüüd peaks lihtsalt praktikat ka kasutama. Aga teades mind. Ma sellegipoolest siiralt loodna, et ma teen selle ära. Kuid mulle tundub, et midagi on natukene valesti ja ma peaks uurima, et kas see mineku idee on ikka nii hea idee. Kuigi ma väga tahaks. Aga üldjuhul mu sisetunne ei valeta kunagi, ainult 50% juhtudest..Noo eks näeb, mis saama hakkab ja kuidas läheb.

Lõpp.

Mulle meeldib, kui mul emotsioonid üle pea keevad ja ma siis siia blogisse kirjutan igasuguseid põnevaid asju. Hiljem on seda üpriski naljakas lugeda ja samas tekib see "käega otsaette laks" efekt.

Igaljuhul kokkuvõtvalt, koolis ma käia ei viitsi, tööl ka mitte. Pidusid ma ka enam nii ei pea nagu vanasti. Inimsuhetest ma ka midagi ei oota. Aga ma ei ütleks et, see siin oleks masendus. Absoluudselt mitte( ja pole iroonia) See on lihtsalt white blanc page. Siiralt tuleb edasi mõelda, mida edasi teha.

Aga ei, lähen hingan natukene õhku ja siis õpin. Ma ei tea kuidas see välja tuleb. Ja üldsegi pidin ma kakas tundi tagasi ärkama.

Kui ma oskaksin sõnadesse panna seda, mida ma tunnen, siis ma teeksin seda. Aga ma ei oska. Kohe üldse mitte. Ma olen segaduses ühel hetkel, järgmisel täiesti kindel kõiges, ma olen kurb ja rõõmus üheaegselt, ülirealist ja samas pohhuist. Ma vist olen multifunktsionist. Kas selline sõna on olemas, ei tea, ei huvita, kas see sobib siia konteksti, samuti ei huvita. Siiralt ükskõik sellest.

Minu suurim soov praegu oleks selgusele jõuda, mida teha?! Ma tean, mida ma tahan, siis miks ma ei suuda oma hirmudest üle olla ja lihtsalt öelda head aega kõigile ja ära minna. Ma tahaks seda väga teha aga ma ei suuda. Ma lihtsalt ei suuda. Ma arvan, et mu süda lihtsalt murdub ühel hetkel, kui ma nüüd kokku kukun, siis seda vähemalt aastaks..

Ja ma leian, et elu on ebaõiglane minu vastu. Ma ei ütle, et ma usun karmasse, aga tekib küsimus, kas ma siis ise isiklikult olen tõesti teistele nii palju haiget teinud, et nüüd piinatakse mind. Ma palun vastuseid, kohe! Aga jah, ega keegi ju vastama ei hakka sellele, miks peakski. Nemad ju ei mõista, mis tegelikult toimub, nad ei saa aru, et päriselt võib ka selline asi juhtuda.

Homme on kolmapäev, ja ma võidan homme. Juhul, kui see läheb õnneks, siis võib põhimõtteliselt öelda, et mu asjad on juba kokku pakitud.

Ma nüüd tõesti tahan ära, tõsiselt. Igatsus on lihtsalt liiiga suur.

Aga, küll kõik laabub, küll tuleb see lahendus mida ma ootan. Ja kui ei, kui see, mis praegu toimub on tõesti ainult karistus mulle, siis..FUCK YOU GOD, you fucking suck. Ja kuna ma olen kättemaksuhimuline, siis mingit siirast kaastunnet või pisarat ei tasu küll lootma jääda.

Mina tean, millest ma räägin, teised ei tea ja mind ausalt öeldes ei huvita ka.

Lugupidamisega

Nii, pikalt pole midagi kirjutatud, aga ükskõik.

Selle mida-ma-teinud-olen-ja-kuidas-kõik-on jätan vahele, see pole tähtis.

Midagi hoopis olulisemat on see, et ma hakkan lõpetama "Krahv Monte-Cristo" II osa. Ma ei mäleta, millal ma raamatust viimati nii vaimustunud olin. Ma kavatsen mõlema raamatu parimad tsitaadid, või noh, need, mis ma märkisin, üles ka kirjutada siia.

Ma avastasin, et on täitsa tore lugeda neid.

Ma olen muidugi teisi raamatuid ka lugenud, aga pole lihtsalt tsitaate märganud üles kirjutada.

Nii lihtne see ongi.

Why do we feel it’s necessary to talk about bullshit in order to be comfortable?

" what you do is just as important as what you say"

"mistakes are second chances"

"the people with the most to offer usually believe in themselves the least."
"There's really no formula for perfection."

"There's a reason why people say we shouldn't expect too much. no one wants to see someone they care about end up disappointed. We instinctively act to protect our own from being hurt
and do what we can to make the right choices for the people we love. but the reason we have expectations in the first place is because we wanna aim as high as we can.
Because when you love someone,there's no limit to what you can accomplish.

Egoism ei ole see, kui sa elad nagu sa ise tahad, vaid see, kui sa soovid, et teised elaksid nii nagu sina tahad

"Aphrodite" Pierre Louys

Sest armastus on kunst nagu muusikagi.

Ta ütleb kõik naeratades, andes sellega mõista, et tema eksimused on sihilikud ja labasused vaimukad. Niisugusel kõnemaneeril on hulk eeliseid.Terve maailm laseb end niiviisi petta.

Naise hing on niivõrd lihtne, et mehed ei suuda seda kunagi uskuda. Kus pole muud kui sirgjoon,otsivad nad jonnakalt võrgu keerulisust,leiavad tühjuse ja eksivad sinna.

Naised, keda veel pole nähtud, on midagi neitsilikku, aga mis head tulemust, mis üllatust võib veel oodata teisest kohtumisest?

Naine on armastuses täiuslik.Ta on üleni,pealaest jalataldadeni ainulaadselt ja imeliselt üksnes armastuse jaoks loodud. Tema üksi oskab armastada.Tema üksi oskab olla armastatud

Suurmehed, samuti kui jumaladki pole suured igakülgselt.Pallas ei tea midagi kaubandusest,Sophokles ei osanud maalida,Platon ei osanud armastada

-"Sa olevat Cicero hea sõber"
-"Just sellepärast, et olen tema sõber, ei saa ma sulle vastata.Tunnen teda liiga lähedalt. Järelikult halvasti.

Armastus on nimi , mis antakse valule, et kannatajat lohutada.

On vaid kaks viisi olla õnnetu:esiteks, ihaldad seda, mida ei omata,teiseks omada seda, mida ihaldati.

Jah, olen tähele pannud, et sageli peetakse vaimuhaigeks neid, kes julgevad välja öelda mõne ilmse tõe.Ainult paradoksidega on kõik nõus.

Kõige armastatumad naised on kõige petlikumad.


Muidu oli täitsa hea raamat.